Sildiarhiiv: tervis

Niisama seda ja teist

Daah kui kehva mul eila oli..postituse algust kirjutades istusin diivanil ja jõin järjekordse kruusitäie kurguteed..
Juba reede hommikul üles ärgates oli mul kuidagi imelik olla..kurk oli veidi valus ja nina oli selline kahtlane nagu enne nohu tavaliselt..mõtlesin et no mida teha et saaks õigel ajal jaole..paningi pitsitäie ingverijooki hinge alla..see kõrvetas parajalt ja pool tundi hiljem oli nitsivoo olemine..kuna ma mingi ingverijuure keetmisega jamada ei viitsi siis olen selverist pudelis ostnud:

Tööl nagu ei pannudki enam tähele et midagi hommikul viga oli olnud kuid koju jõudes andis jälle veidi tunda..midagi erilist ma ette ei võtnud..ju lootsin et läheb mööda..öösel aga hakkas kurk nii valutama et pidin ennast alla tuppa venitama ning tärpentiini appi võtma..kreemitasin oma varbad ja kõri sisse..mähkisin sooja salli ümber ja kobisin voodisse tagasi..terve päeva oli selline imelik olemine..palavikku küll ei ole aga kurku puhtaks köhida ei saanud kohe andsid hingamisteed tunda..jube hellad olid seega koukisin ka auruaparaadi välja ja tegin auru…issand kui hea et selline aparaat kodus on..ma ei kujutaks teisiti ettegi..see on küll nüüdseks juba 8 aastat vana aga töötab ideaalselt ja loodan et teenib meid veel järgnevadki 8 aastat:


Öö möödus hästi..päevased ravimeetodid vist aitasid sest hingamisteed pole enam nii tundlikud ja kurk ei valuta..neelata saab ka ainult vahel ajab veidi rögisema..ainuke miinus tänasel ärkamisel oli see et pea oli kuidagi väga raske..umbes nagu pohmaka ajal..ma arvan..tegin oma auru ära ja võtsin ühe tablalaksu sisse ja veidi aja möödudes läkski paremaks..
Seega mõtlesin et mida hommikusöögiks valmistada..kuna tibi on see kes mu üldse ülesse ajas siis küsisin kumba ta tahaks kas kohupiimapannukaid või muna no ja mis te arvate kumba ta soovis..ex ikka muna..seega tegin omletti..tibi isegi sõi täna..tavaliselt ta millegipärast eriti ei taha süüa..on teine rohkem selline näksijatüüpi juba imikust saadik…vähese söömisega ?
Kuigi eile mul tervis vedas alt siis sellest hoolimata sai päeval koristatud..kõik mis jõule meenutas..no tegelikult sai dekoratsioonid ja kuusk juba reedel kokku korjatud ning lambikesed aga eile siis sai lõplikult sellele joone alla tõmmatud..nüüd on seinad kuidagi paljad..ühed lambikesed jätsin alla tuppa alles ja panin need lambid talle mängumaja külge..et olex valgem mängida..igatahes ta on väga rahul ? 


Kuna ma siin mainisin et seinad on nüüd hirmus lagedad siis tegelikult ühe nurga saan ma täna kaetud..nimelt olen ma ammu tahtnud sellist piltidega sugupuud seinale ja nii ma siis eelmine kuu selle tellisingi..täna võtan selle käsile ning kui valmis saab näitan ka teile tulemust. Põhimõtteliselt on see seinakleebis mille paned seina ja kui see tehtud paned pildiraamid piltidega okste juurde. 


Mis nüüd puudutab seda 30 päeva kirjutamist siis on mul mõned päevad vahele jäänud..pigem on postitused poolikud..teatud asju lihtsalt ei oska kirja panna aga üritan need täba ära lõpetada ja samuti avaldada.
Peatse kohtumiseni ?

Energiast tühjaks imetud narts

Ma ei tea mis see on aga ma olen viimasel ajal väga väsinud ja sellepärast ka välja väänatud nartsu tunne..selline raskusekoorem oleks nagu õlule langenud või midagi taolist. Hommikuti on nii raske ärgata..varem sellega probleeme polnud ja õhtu nelja paiku on ramm läbi ja mitte midagi ei tahaks teha..kui panna üks ja üks kokku siis see jant hakkas pihta peale seda kui alustasin kategoorijajuhi ametil..kui ma teenindusjuhi kohal olin ( asendasin) siis ei olnud sellist musta auku aga nüüd nagu on..mind nagu miski tõmbaks täiega energiast tühjaks..ehk on see sellest et graafik on esmaspäevast reedeni 8-st poole viieni..no vahest laheb kauemgi..oleneb palju tööd on..või on hoopis miski muu..ei kujuta ette aga see jõuetus hakkab närvidele käima..pea ka viimasel ajal valutab tihedamini kui varem..ma vajan vist kangesti puhkust aga seda saab alles uuest aastast..nii et pean selle hirmsa detsembri kuu veel üle elama ? Egas laupäeval ja pühapäevalgi eriti puhata saa..laup.üritan käia ikka õppesõite tegemas meie autoga et saaks suvel load tehtud..ma ennem eksamitele ei kavatse minna kui tunnen ennast roolis nagu kodus..tahaks teha kõik ühe korraga ära mitte et kukutatakse läbi ja siis uuesti..no vot ja egas siis kodus jõuagi sel päeval enam midagi teha ja kõik jääbki pühapäeva peale ning kuna detsembris on ju jõulud siis lisaks tavamajapidamistöödele peab jõudma teha ka piparkoogitainast sügavkülma jne..lisaks kõigele sellele käin ma veel hambaarsti vahet juba augustist saadik..sellest kirjutasin ka ühes postituses..hetkeseis on mul selline et saan endale viis kruviga hammast..hetkel on mul viis ajutist proteesi suus..kaks sellist mis käivad ära ( klambritega)  ja kolm tükki on liimitud..need on rohkem ilu jaoks..hammustada nendega ei tohi..nüüd neljapäeval saan kolm hammast suhu ära mis jäävadki ja ma saan lõpuks hammustada normaalselt toitu nagu peab ? alguses oli selline vanamutikese tunne ja sai naljagi visatud et hommikul hambad suhu ja õhtul eest ära..odav lõbu see muidugi ei ole aga mul muud varianti lihtsalt ei olnud..tegemist ikkagi ülemiste esihammastega..lohutan ennast et varsti on see möödas..aga jah ma nüüd joon oma hommikukohvi edasi ja varsti tulebki bussile sättima hakata et tööle minna..ilusat tööpäeva teilegi ?

 

Võimalik et viimane kaaluteema

Jäin siin mõtlema et pole pikemat aega kirjutanud oma tervise teemal. Ega siin muidugi midagi erilist pole aga väike kokkuvõte võiks ju ikka olla ning ehk viimane ?
Viimati sai sellest kribatud kui ma ei eksi siis augustis. Sealt siiamaani olen jätkuvalt ümbermõõtudelt kahanenud..kohe nii et pidin välja nägema väga peenike..kuna ma ise ei oska ennast kõrvalt vaadata siis aru ma sellest väga ei saa..iseenda jaoks tundun normaalne..kuigi jah..peab tõdema et riided jäävad suuremaks ja suuremaks..kui me siin viimati kõik haiged olime ja arsti koju kutsusin siis isegi perearst ei suutnud ära imestada mismoodi ma nii kõhnaks jäänud olen..küsis ikka kas tunnen ennast hästi ja kaebusi pole..igatahes tahab ta mulle analüüse teha et selles sada protsenti veenduda..iseasi millal ma selleni jõuan ? ega see muidugi mööda külge maha ei jookse aga hetkel ma sellele ei keskendu..nüüd kui toitumisest rääkida siis kõik on ikka vastavalt kavale..mulle meeldivad FITLAP toidud..ma ei pea mõtlema et mida ma süüa teen või küpsetan..see on minu elu ikka tunduvalt lihtsamaks teinud..loomulikult on muutunud see et ma ei kaalu ega aja näpuga retseptis järge..teen tunde järgi ja minu puhul see toimib..kõht on täis ja hea olla..ning nagu ikka toitub ka ülejäänud pere sama kava järgi..samuti ei ole ma loobunud magusast..ehk süüa võib kõike aga mõõdukalt!!! Kui isu tuleb siis võtan ja söön..teinekord töö juures tekivad sellised olukorrad et ei jõua sööma..no lihtsalt ei jõua..kuna mulle meeldib et kõik oleks kohe tehtud siis ei jäta ma asju pooleli vaid teen lõpuni..selliste olukordade puhul on mul käepärast võtta näiteks skyr või midagi taolist..samuti ei tassi ma külla minnes oma kraami kaasa..võtan ikka seda mida pakutakse..mõõdukalt..rõhutan siinkohal et see mis minu puhul toimib ei tähenda seda, et sedasi ka teistel on..organismid on ju ikkagi erinevad…väga paljud näevad ikka kurja vaeva et saavutada oma eesmärk.  Hetkel näen siis välja nii:

img_20161119_215538

Pole küll just eriti kvaliteetne pilt aga see on ka kõige värskem. Mõõdud võin ka kirja panna…ei ole kade ? Pikkus 172..kaal 62kg..rind 85cm..vöö 72cm..puus 85cm..reis 49.5cm..
Kui ma kunagi üldse FITLAPIGA liitusin, siis minu eesmärk oli korda saada ainevahetus, kuna mulle tundus tol hetkel, et viimane rasedus keeras selle ikka korralikult tuksi ja kaalueesmärgiks seadsin 57 kg..aga kui praegust olukorda analüüsida lähtuvalt teiste inimeste öeldust ja iseenda tundest siis 63 kg on täitsa ok ja mõõdud võiksid ka nüüd paigale jääda..aitab kahanemisest ?? Muidu olen ainult luu ja nahk ja see oleks juba kole..kuid kõikidele teistele tervislikumale teele pürgijatele soovin edaspidiseks ikka edu ja kannatust ning jaksu kuna ükski algus pole kerge ja ette tuleb nii tõuse kui mõõnu ja pisaraid..ma loodan et õnnepisaraid ? Edu!

Pausilt tagasi

Oh kui kaua pole ma midagi kirjutanud. Mitte sellepärast et mul poleks millesti rääkida, on küll, lihtsalt mul ei ole seda aega kuidagi jagunud, kogu aeg on nii kiire.
Millest siis alustada? Alustaksin siis vast kaaluteemal. Kui ma siin viimane kord sellest kribasin, siis praeguseks seisuks olen ma täpselt nii kaugel omadega, et rohkem alla võtta pole vaja. Ma olen lihtsalt nii kõhnaks jäänud. Vahepeal sai endale ka uued riided ostetud, et oleksid ilusasti ümber, mitte ei lotendaks, siis nüüd on põhimõtteliselt sama seis ? jälle on riided suured. Seda ei pane mitte mina juba ainuüksi tähele vaid ka teised. Käisime ükspäev plikaga arstil ja perearst imestas,  et ma olen nii kleenukeseks jäänud, ennem bussi oodates mainis seda ka meie tänaval elav tädike.  Ma ei tea millest mul see kiire kõhnumine nüüd tuli,  kas stressist või et mul sai ainevahetus toitumusega tibens-tobens või see et väga palju on liikumist kui tööl olen, rattaga sinna ja tagasi, kokku veidi üle 10 km päevas ehk 5 millegagi sinna ja tagasi, nii 13-15 minutiga, oleneb mis ilm on jne. Jama on nüüd et sügis jõudis kätte ja ilmad lähevad jahedaks aga ma ei suuda kuidagi seda rattasõitu jätta, olen täiega sõltuvuses. Ei viitsi selle bussiga loksuda, seda enam et õhtul ma bussile ju ei jõuaks ja ei taha eriti kedagi tüüdata ka et autoga järgi tuldaks, lubasid mul ju veel pole aga sammuke ligemal küll.  Leidsin lõpuks oma autokooli sõidutunnistuse üles, nüüd saan juhendajaga sõitmas käima hakata ja ehk on jõuludeks loadki taskus ☺ siis ei pea ei bussile aega raiskama ega kellegi teise aega. 
Söögiisu täiega kõigub.  Ma ei saa sellest ka aru miks.  Kah äkki stressist.  Stress on mul hetkel vist kõigest mis mu umber toimub, hammaste parandus, kool, load jne. Kõige suurem koorem on muidugi hammaste tegemine, see mis minuga tehakse ei ole mitte ainult füüsiliselt raske vaid ka emotsionaalselt väga kurnav ning rahakotile paneb see ikka tõsise põntsu. Ainuke lohutus on et selle aasta lõpuks peaksin nendest vaevadest lahti saama.  
Varem olid mul söögiajad kindlalt paigas aga hetkel enam nii mitte.  Varem sai ikka hommikusöögi tehtud kohe kui ülesse sai tuldud, nüüd aga ei ole üldse mitte mingisugust isu, seega ma ei söögi ennem kui umbes 2-3 tundi hiljem hommikust. Ehk siis kuskil kümne või üheteist-kaheteist vahel, seda nii kodus kui tööl olles. Sest umbes sel ajal annab organism märku et võiks juba süüa. Ja peale seda ma söön nii kolme või nelja tunni tagant ning hilisõhtuse eine siis kui koju olen jõudnud.
Kaal kõigub mul 63-65 vahel, eks see on normaalne, vöö on hetkel 73 cm, puus 87cm, reis 51, käsivars 25 ja rind 86 cm.  Teatud kohtadelt nagu puus, kõht ja reis on veel veidi seda üleliigset pekki, sellist mis lotendab ? kui ma viitsiks ja tahtmist oleks saaks sellest vähese koduse trenniga lahti aga puhkepäevadel ei jaksa ennast kuidagi liigutada ja ega vahest ei jõuakski kodutööde ja laste kõrvalt, seega ongi rattasõit hetkel minu ainuke trenn. Talveperioodil aga peaks kindlasti ennast ses suhtes käsile võtma kuna siis on vähem liikumist. Kui nüüd muidugi ilmataat selleks talveks normaalses koguses lund jagaks, siis saaks muidugi suusatamas käia, eelmine talv need seisitki lihtsalt tuulekojas nukralt nurgas ja kogusid tolmu. Loodan et sel korral saab selle tolmukihi pealt pühitud ja sõitmas käia ? Pilti mul kahjuks teiega jagada pole juna ma lihtsalt pole endast ühtegi klõpsutanud, kuigi olen mõelnud et võiks ju võrdluseks või nii aga jah nii see ainult mõtteks jäänud ongi.
Järgmise korrani siis ?

Raske teekond

Eelmise nädala neljapäevast algas siis minu valulik ja piinarikas teekond kenama naeratuseni mis põhimõtteliselt tähendab siis seda et ma saan endala kuus uut hammast ehk kruvidega proteesid..ma siin ühes postituse veidi mainisin ka mismoodi see välja näeb..igatahes algus on tehtud..kahjuks pole geenid mind õnnistanud heade hammastega ja sellepärast on ka põhimõtteliselt terve oma elu (peaaegu) nende lagunemist kannatanud..tegelikult olen ma ammu seda juba teha tahtnud kuna mu esihambad ei ole just kõige kenamad olnud..ma arvan et selline probleem on olnud või on paljudel..jah see ei ole just odav lõbu ja ka minul on see tegemine alati krõbiseva taha jäänud aga kuna mul lõi esihammastesse põletiku sisse ja sellest kuidagi lahti ei saanud ning lisaks lõi see ka mu hambad loksuma siis mul lihtsalt ei olnud muud võimalust..seega tuli need kaks tk välja tõmmata..kui arst oli need välja tõmmanud ütles ta et oli ka viimane aeg muidu oleks võinud lõppeda veremürgitusega..igatahes haavad peavad nüüd 10 päeva rahulikult taastuma..järgmine samm peaks olema kanaliravi kui ma ei eksi..et suletakse seal midagi..väga keeruline et pole täpselt meeles..siis tulevad kruvid ja ajutised kroonid ja siis asume järgmise kahe hamba kallale jne..noh jõuludeks peaksid mul ülemised 4 tk uued kindlastu juba olema ja võib julgelt naeratada ?
Õde ütles mulle et nüüd ma tean mis tunne on vanainimestel kellel hambad puuduvad ?? jh..väga imelik on ja süüa oli väga harjumatu ja kõige rohkem pelgasin ma tööl käimist..kujutate ette teenindusjuhti kes ei naerata..noh mis teha..elame selle perioodi üle ?

Kas keegi on veel sellise emotsionaalselt raske teekonna läbinud? Või on hetkel käsil?