Vahest kohe peab veits rappa see päeva lōpp minema


Kui eilne päev läks iseenesest suhteliselt hästi siis lõppes küll ikka katastroofiga. No pigem sitasti. Veidi. 
Hommik algas nagu tavaliselt,  tulin pool kuus ūles, pesin,  panin riide ja tegin tule ahju alla.. Sōin ja jõin kohvi.  Eile käisin röntgenis ja kuna ūleeile tuli meilile kiri,  et poja id kaart on valmis,  siis mõtlesin et teeks kõik ühe korraga ära.   Jalutasingi siis vapralt politseisse aga uksed kinni.. Mh.. Mõtlesin et ju pole kell veel kaheksa.. Ustel nagu ka kirjas polnud mis kellast vastuvõtt ning kuna väljas ikka miinus 20 siis suht jahe passida ju.. Võtsin vastumeelselt kindad käest ja surfasin veidi netis ja joppenpuhh see tehakse alles 9-st lahti.. Kurat küll.. Noh ok eks teinekord siis.. Seadsin sammud üle tee kus oli vaja röntgenis käia.. Seal ootasin oma 40 mintsa ukse taga ja lõpuks kui sisse sain siis seal läks ka oma 15 minutit ja tuli 2 pilti teha sest esimene ei tulnud välja.  Riidesse pannes vaatasin et kell ongi 9 ja mõtlesin et lähen käin siis uuesti id kaardi järgi.. Seal läks imekiiresti.. Rahvast vähe.. Ootasin vast paar minutit ja saingi löögile.. Teenindaja juures läks ka oma 3 või neli minutit ja korras.. Lapse id käes.  Ja siis kappasin tööle.. Peab tunnistama et mulle meeldis üksi saali peal kaupa välja panna.. Peale kella kahte tuli selline ilge väsimus peale nagu oleks puuga piki pead antud või suure kotiga uneliiva silma kallatud.. Ei tea millest selline väss aga natuke sokolaadikooki ja võis jätkata.  Koju jõudes tegin tule ahju alla ja tõin hommikuks puid juurde ning seadsingi sammud ämma juurde et tibins koju tuua ja kuna poja telefoni vastu ei võtnud arvasin et ju ta trenni ei läinud vaid on Urve juures aga vot ei olnud kui sinna jõudsin.  Kell juba kolmveerand kuus ja tast ei kippu kõppu..vaikselt hakkasin juba muretsema et äkki juhtus midagi.  Sellepärast peakski laps telefoni vastu võtma või kohe tagasi hellama kui vastamata kõnet näeb.  No helista mis sa helistad ikka vastu ei võt. Lõpuks siis jõudis ja tal polnud kindaid ka käes.. Käed punased eksole.. Küsimusele kus kindad on vastatakse et kotis.. No mida kuradit.. Õues 25 kraadi pakast ja temal kindad kotis ning tagatipuks telefoni kah vastu ei võtnud.. Riidlesin teist ja käskisin ees koju ära minna.  No jõuame siis meie tibiga oma aia juurde ja hakkan väravat lahti tegema ja ei tule.. No tule taevas appi.. Poiss oli vihaga värava sellise hooga kinni lükanud et lukk kiilus kinni ja enam sissepoole seda lukata ei saanud ega lahti.. No täitsa perses ausõna.. No proovi mis sa proovi no ei saa.. Mis ikka vihastasin päris korralikult,  seda sain aru sellest,  et vinku pistis saba jalge vahel urve juurde peitu.. Ma ikka korralikult vandusin seal aia taga.  Egas midagi kõllasin äiale et võtku midagi kaasa et see lukk lahti koukida ning saaks värava lahti ja tuppa ära.. Enda pärast oleks savi aga tibi jaoks oli ikka külm seal niimoodi oodata. Ühesõnaga vihastasin end eile kringliks ja karistuse sai ta ka peale ning nüüd tuleb väravale uus lukk vaadata. 

Ei taha..ei taha..ei taha AGA PEAB

Eile hommikul ülesse tulles ei olnudki alumine tuba nii jahe kui arvasin, kuigi -30,4 kraadi oli ära, ju siis õhtune ahju kütmine hoidis piisavalt soojana tuba. Ja plikagi ei maganud seekord poolde lõunasse, vaid kell 9.00 ronis mulle voodisse, pani jalaga ribidesse ja oligi mul uni läinud. Sutikene vedelesime veel ja siis ikka leppisime Mai-Lii’ga kokku, et peame need kargud alla ajama ja tegutsema hakkama. Midagi erilist plaanis polnudki kui välja arvata Jõhvis migratsiooniametis ja Selveris käimine. Migratsiooniametis sellepärast et pojale lõpuks ID kaart ära teha ja Selveris ajasin tööasju..käisin oma võtmetel järgi ja rääkisime ka muust ?

Kui mulle pakutaks paremat kohta kuskile siis võtaks ma selle heameelega vastu? Parema meelega töötaksin ma kontoris..mulle lihtsalt sobib selline värk rohkem aga meie kandis need lood nagu nad on siis ega palju võimalusi pole.

Aga see selleks..esialgselt oli mul plaanis bussiga linna minna kuid kuna ämm helistas, et äi on kodus ja võib meid ise linna asju ajama visata ja tagasi, siis muidugi kasutan ma juhust ? Ja ja mul on load ikka veel tegemata..no üks asi ajas ennast taga ja lihtsalt kuidagi ei ole jõudnud..lisaks on mulle ostetud autol ilmnenud igasugu vead riburadapidi ja see viis ka tuju veidi alla ja tuhina ära ning igaühega ma sõidutunde ka ei taha ja seda keda tahaks on jälle tihe graafik aga sõita on vaja, sest ma ei mäleta enam mitte kui mitte midagi. Ja nii see asi seisab..küll tehtud saan..iseasi kunas ? kunagi ikka ??

No leppisin ämmaga juba kokku, kui tuli meelde et kurat aga millega ma linnas maksan kui pangakaarti pole ?? Nimelt rahad tulevad swedi aga kaart on juba kaks kuud lootusetult kadunud..jah ma tean et uut saab ju tellida jne aga ma ei taha..mul on lhv ka ja sinna ma siis swedist ülekande tegingi aga see võtab ju aega ja nii ma siis passisin ja ootasin millal raha arvele jõuab et kohe linna minna..no äi muidugi ei saanud üldse mitte midagi aru et mis arve ja miks ma ootan..seleta mis sa seletad ? aga see polnudki ju tähtis..tähtis oli et mina aru sain ? Kolm tundi hiljem oligi raha ilusasti kohal ja mul ka söök sel ajal valmis vorbitud ja kõhud täis, käisimegi linnas ära.. eile oli õues ikka külmem kui neljapäeval, sest siis käisin ma ka linnas, pakil järgi ja koju tagasi tulin veel jala sest ma ei viitsinud seda bussi passima jääda, seda enam et sinna oli oma tund aega veel aega ja jala minnes olen mina juba kodus kui see ükskord järvele jõuab..muidugi koju jõudes olin täielik lumememm, sest lund sadas niiiii tihedalt ja väga ilus oli kui välja arvata see, et kohati puhus näkku külm tuul. Mainin ära et Vironia keskusest minu koju on pea 5 km, mida ma üpriski tihti jala läbinud olen koos plikaga kui oli vaja linnas käia. Tavaliselt kulus edasi-tagasi käimiseks umbes tund kuni poolteist kaasa arvatud siis pakimajandus või poeskäik. 

Aga mille huvitavaga teie siis hakkama olete saanud?

Külmale maale

Lugesin siin eile Malluka blogi kus ta kirjutas kui külm tal elamine on ja et Kardo ei TAHA maja soojustada..ning mul tuli tahes tahtmata meelde lapsepõlvekodu kus oli sama teema..külm ma mõtlen. Prr..jube elu oli siis..ma olen üleüldse üks suur külmavares ja uskumatu et selle aja üldse üle elasin..kui veel terve pere seal elas oli talutav seal olemine, sest palju inimesi liigutavad ja soojendavad ka õhku aga hiljem, kui seal üksi elama jäin, siis mitte..põhimõtteliselt oli mul köögi ja suuretoa vahel kardin ette tõmmatud et köögist tuppa vähem külma tuleks..seal küll oli pliit aga seda tuli pidevalt kütta ehk tuld all hoida, et soe oleks ja kuna ise käisin tööl-koolis siis selleks lihtsalt polnud aega..magamistoa jagasin samuti kaheks nii,  et ainult voodikoht jäi ja see oli kohe ahju taga aga kui väljas ikka -20 kraadi oli ära või rohkem siis ahju kütmisest erilist tolku ei olnud..ahi oli küll kuum aga toas oli sellegipoolest külm..heal juhul 12 kraadi..põhimõtteliselt istusid ahju ääres paksud riided seljas ja soojendasid näppe..magama läksid ka nii et dressid seljas ja villased sokid jalas..ahju oli vaja kütta kaks korda päevas..kuna mina rabasin kahel rindel korraga siis ahju kütmine nägi välja nii: õhtu nelja või kaheksa paiku jõudsin koju, olenes kas olin tööl või koolis ning panin ahju küdele, hommiku kell neli panin uuesti ahju kütte, et seitsmeks saaks siibri kinni ära panna, kuna vaja ära minna..kütmata ka ei saanud jätta muidu oleks täitsa hundilaut olnud nagu öeldakse. Ja nii see talv läks..kui te mõtlete et suvel oli ju soojem siis eksite..vana maja on suvel seest väga jahe..õues võib sul 25-27 sooja olla aga toas tõmba kampsun peale et jahe poleks, nii et ses suhtes ma oma vana kodu taga ei igatse ja üleüldse toimusid seal majas kummalised lood..kuna mul kassi ega koera toas ei olnud siis nende kaela seda ajada ei saa..kohati oli öösiti päris kõhe olla..mida siis täpsemalt mõtlen? No näiteks istud toas või öösel kui und ei tule n8ng vedeled voodis ja kuuled selged sammud üleval lakas..no kohe nagu keegi kõnniks..ütlen ausalt et mul oli hirmus isegi päeval sinna minna vaatama et äkki on läbi ukse mul mõngi kass sisse jooksnud või mingi elukas..kuid ei,  mitte midagi..
Aga on siiski üks asi mida ma igatsen..see on kaevuvesi..seda vett võisin ma isuga juua lihtsalt nii hea..kaev asus meil kui ma ei eksi allikasoonel..talvel oli ainult vee kättesaamine raskendatud kuna see läks jäässe ja siis pidid jää purustama ja pika varrega mille otsas oli konks ja konksu küljes ämber, vett võtma..jube raske ja tüütu tegevus aga muudmoodi lihtsalt ei saanud.
Sellised mälestused siis. Praegu ma ei kujutaks ette ka kui peaksin samamoodi külmetama..ei taha..prr..

Pakane paugub

Nagu nende külmadega ikka siis ka meil külmusid veetorud ära..õnneks mitte kõigis kohtades..vett tuli vanni ja köögikraanist ilusasti ainult vannitoa kraanikausi toru oli jääs ning õhtu kui tahtsin nõudepesumasina tööle panna avastasin, et ka selle toru on jääs..täitsa härmas kohe..mis … Continue reading