Sildiarhiiv: isud

Pausilt tagasi

Oh kui kaua pole ma midagi kirjutanud. Mitte sellepärast et mul poleks millesti rääkida, on küll, lihtsalt mul ei ole seda aega kuidagi jagunud, kogu aeg on nii kiire.
Millest siis alustada? Alustaksin siis vast kaaluteemal. Kui ma siin viimane kord sellest kribasin, siis praeguseks seisuks olen ma täpselt nii kaugel omadega, et rohkem alla võtta pole vaja. Ma olen lihtsalt nii kõhnaks jäänud. Vahepeal sai endale ka uued riided ostetud, et oleksid ilusasti ümber, mitte ei lotendaks, siis nüüd on põhimõtteliselt sama seis ? jälle on riided suured. Seda ei pane mitte mina juba ainuüksi tähele vaid ka teised. Käisime ükspäev plikaga arstil ja perearst imestas,  et ma olen nii kleenukeseks jäänud, ennem bussi oodates mainis seda ka meie tänaval elav tädike.  Ma ei tea millest mul see kiire kõhnumine nüüd tuli,  kas stressist või et mul sai ainevahetus toitumusega tibens-tobens või see et väga palju on liikumist kui tööl olen, rattaga sinna ja tagasi, kokku veidi üle 10 km päevas ehk 5 millegagi sinna ja tagasi, nii 13-15 minutiga, oleneb mis ilm on jne. Jama on nüüd et sügis jõudis kätte ja ilmad lähevad jahedaks aga ma ei suuda kuidagi seda rattasõitu jätta, olen täiega sõltuvuses. Ei viitsi selle bussiga loksuda, seda enam et õhtul ma bussile ju ei jõuaks ja ei taha eriti kedagi tüüdata ka et autoga järgi tuldaks, lubasid mul ju veel pole aga sammuke ligemal küll.  Leidsin lõpuks oma autokooli sõidutunnistuse üles, nüüd saan juhendajaga sõitmas käima hakata ja ehk on jõuludeks loadki taskus ☺ siis ei pea ei bussile aega raiskama ega kellegi teise aega. 
Söögiisu täiega kõigub.  Ma ei saa sellest ka aru miks.  Kah äkki stressist.  Stress on mul hetkel vist kõigest mis mu umber toimub, hammaste parandus, kool, load jne. Kõige suurem koorem on muidugi hammaste tegemine, see mis minuga tehakse ei ole mitte ainult füüsiliselt raske vaid ka emotsionaalselt väga kurnav ning rahakotile paneb see ikka tõsise põntsu. Ainuke lohutus on et selle aasta lõpuks peaksin nendest vaevadest lahti saama.  
Varem olid mul söögiajad kindlalt paigas aga hetkel enam nii mitte.  Varem sai ikka hommikusöögi tehtud kohe kui ülesse sai tuldud, nüüd aga ei ole üldse mitte mingisugust isu, seega ma ei söögi ennem kui umbes 2-3 tundi hiljem hommikust. Ehk siis kuskil kümne või üheteist-kaheteist vahel, seda nii kodus kui tööl olles. Sest umbes sel ajal annab organism märku et võiks juba süüa. Ja peale seda ma söön nii kolme või nelja tunni tagant ning hilisõhtuse eine siis kui koju olen jõudnud.
Kaal kõigub mul 63-65 vahel, eks see on normaalne, vöö on hetkel 73 cm, puus 87cm, reis 51, käsivars 25 ja rind 86 cm.  Teatud kohtadelt nagu puus, kõht ja reis on veel veidi seda üleliigset pekki, sellist mis lotendab ? kui ma viitsiks ja tahtmist oleks saaks sellest vähese koduse trenniga lahti aga puhkepäevadel ei jaksa ennast kuidagi liigutada ja ega vahest ei jõuakski kodutööde ja laste kõrvalt, seega ongi rattasõit hetkel minu ainuke trenn. Talveperioodil aga peaks kindlasti ennast ses suhtes käsile võtma kuna siis on vähem liikumist. Kui nüüd muidugi ilmataat selleks talveks normaalses koguses lund jagaks, siis saaks muidugi suusatamas käia, eelmine talv need seisitki lihtsalt tuulekojas nukralt nurgas ja kogusid tolmu. Loodan et sel korral saab selle tolmukihi pealt pühitud ja sõitmas käia ? Pilti mul kahjuks teiega jagada pole juna ma lihtsalt pole endast ühtegi klõpsutanud, kuigi olen mõelnud et võiks ju võrdluseks või nii aga jah nii see ainult mõtteks jäänud ongi.
Järgmise korrani siis ?

Kaalujuttu ehk lühike ülevaade

Mh eile järjekordselt tuli mul töö juures ilge magusa isu,  sellised kommid ja küpsised ei tõmba aga tahtsin õudsalt kooki ja nii ma siis meie suurest valikust valisingi sokolaadikoogi,  mitte et ma nüüd kahetsen et seda sõin vaid pigem miks ma seda tahtsin?  Hetkel on mul selline seis et kulutan mitu korda rohkem kui jõuan tarbida ehk mul on nii palju liikumist, raskete asjade tassimist jne et ma kulutan väga palju energiat.  Öeldakse küll et tööd trenni alla ei loeta aga teate,  kurat,  ikkagi võhmale võtab ning ma pole trenniga ka nii läbi olnud kui selle tööga, mitte et see nüüd halb oleks, pigem vastupidi. Jah ma söön pauside ajal korralikult ja õiget asja aga mingi hetk jääb sellest energiast vajaka,  selline tunne et järsku saab patarei tühjaks ja venid ja venid, sellist olukorda on nende kahe nädala jooksul tekkinud kahel korral ja need korrad on olnud ka kõige tegusamad.  Kaalule ei ole see kuidagi mõjunud halvas mõttes, pigem vastupidi, 2kg on alla läinud ehk siis kilo nädalaga.  Ümbermōōte ei ole kontrollinud, millegipärast arvan et need on samad.  Aga nüüd puhkepäevadel kavatsen ma jalad seinale visata ja puhata, noh muidugi süüa pean ma ikka tegema ja koristama ka aga rohkemat küll ei viitsi .