Rikas, vaene või vahepealne ehk veidikene teistsugune jutt.

Tavaliselt ma eriti tõredaid postitusi ei kirjuta aga mõnikord ikka juhtub ja muudmoodi ma ennast välja elada ei oska kui läbi kirjutamise. Mulle meeldib kirjutada ja öelda asju nii nagu nad on..ma ei ela roosamannavahus. Seega ärge sovuge siis kui liiga otsekohene olen. Aga teatud asjad lihtsalt käivad pinda ja ma pean selle endast välja saama ? Sellega seoses tahaks ma kirjutada klassidest kui nii võib öelda..sest vahest on selline tunne et need eksisteerivad täiega..öeldagu mida tahavad..Niisiis millisesse katekooriasse te ennast paigutaksite ? Mina oleksin see vahepealne..rikas ma ei ole, vaene ka mitte nii et ju siis see keskmine. Ja ma ei häbene seda. Aga kui palju on selliseid kes elavad üle oma piiri? Ehk siis kulutavad rohkem kui sisetulek lubab! Me kõik omane maja..autot..nutitelefone..arvuteid ja muu pudi-padi aga kui paljud saavad ka reaalselt öelda et kõik see on tema oma. Et maja või korter ei ole ostetud pangalaenuga..et auto ei ole liisingus ja peegelkaamera ega muud nutikad asjad ei ole järelmaksuga? Ma leian et selliseid on vähe..võtan konkreetse näite nii nagu mina asja näen..nimesid nimetamata…uhke elamine..uhke auto, reisid ja muu ninni-nänni..lapsed üle külvatud asjadest..ja siis see lapse kekutamine sõbra ees et vot temal on nii palju raha jne..ilmselt kasvavad neist suurpäälinna beibed kes ei tea tõelisest elust midagi..miks ma nii karmilt ütlen? Aga see on ju nii..olen seda varem näinud ja näen hetkelgi. Ma arvan et paljud on nõus sellega et enamik meist on kasvanud üles nii et meie vanemad pole saanud lubada meile kõike seda mida oleksime tahtnud ja siis vandunud et oma lastel saab olema parem lapsepõlv,  kuid seejuures unustame tihti ära selle kõige tähtsama..asjad ei asenda vanemaid ega vanemate armastust ning mõned võtavad seda asjade omamise värki nii tõsiselt et selle kõige kinni tagumiseks on vaja rügada mitmes kohas korraga..ööd ja päevad ja puhkepäevad pealekauba..ma saan aru neist kellel palju lapsi ja kõigile vaja ju riided selga saada ja söök laual oleks ning maksud makstud aga kui sul nii suurt peret pole, siis milleks elada üle oma võimete? Kas see uus auto mis rüüpab kolm korda rohkem kütet on seda väärt? Kas see soojamaa reis on seda väärt? Ma võin tunduda küüniline aga enda arust olen ma pigem aus..ma ei kadesta, seda kindlasti mitte. Arvan et lastega aja veetmine on tunduvalt rohkem väärt ning selleks ei ole vaja uhkeid mänguasju ega ilgelt kallist sõiduriista. Kui ilmale on tulemas uus beebi siis ostetakse ilgelt kallis vanker ja mis kõike veel..riided..jalanõud..olgem ausad kui palju nii väike üldse neid asju kasutab..ta kasvab neist nii kiiresti välja..ok kõige kauem kasutame me vankrit aga ons seda 400 või 500 eurost vaja? Oh ja on ostetud kallimaidki..põhimõte on neil niguinii üks ju. Miks ei võiks mõelda taaskasutuse peale?  Mina isiklikult fännan taaskasutust..kui asi on korras ja funkab ning probleeme ei esine siis muidugi võtan ma selle..kuna minu rahakotile on see tunduvalt kergem väljaminek..ning ei pea kuu lõpus mõtlema mida lauale panna..loomulikult on asju mida on kasulikum soetada uuest peast nagu näiteks veeboiler.
Mis puudutab laste harmist seoses rahaga..siis selle et raha ei kasva puu otsas võiks juba maast-madalast selgeks teha ehk siis kui ta juba aru saab..laps ei pea alati kõike saama mida näeb mänguasja riiulis..ning jõuludeks kuuse alla mingit 350 eurost lego…jah poes koos lapsega käies on ju parem lihtsamat teedpidi minna ning see asi talle osta kui et terve ülejäänu poeskäik mööduks lapse kisaga..töötades poes olen näinud ikka igasuguseid lapsi..kes viskab poepõrandale pikali ja nutab..kes trambib jalgu ja lausa röögib ning kõik lõpeb ikka samamoodi..vanemad annavad järele ja laps saab oma tahtmise..ka see et laps rahaga eputab ei ole just väga väärikas käitumine aga kust lapsed seda ikka õpivad kui oma vanematelt.  Seega vanemad võiksid teha palju asju teisiti et nende lastest kasvaksid õiglased ja tublid mehed ja naised. Mitte koolikiusajad ja pupujukudest tülinorijad. Mida ma selle kõigega öelda tahan? Seda et elagem oma elu õieti sest me elame seda ainult üks kord ja aega tagasi keerata ei saa. 

Facebook Comments

3 mõtet “Rikas, vaene või vahepealne ehk veidikene teistsugune jutt.

  1. anukasss

    Ju siis olen vist mina ka üks neist ära hellitatud lastest, sest olen 99% asjadest saanud, mida olen väiksena (ja ka siiani) tahtnud, seal juures ei ole mul rikas pere, aga ka mitte vaene. Sain ka vanemate tähelepanu. Praegu saan ma täpselt samamoodi enamasti kõik, mida ma tahan, kuid mu ema ega isa ei osta neid mulle, vaid mina ise (või mees) ja seda ma õppisingi pisikesena, et midagi tahad, pead saama ja praegu saan ma edukalt aru, et pean ise selleks vaeva nägema (väiksena ostsid siis vanemad, kuna lapse töö on mäng, minu meelest).

    Oma lastele kavatsen samamoodi kõik võimaldada, mis nad vähegi soovivad ja mu rahakott kannatab. Korter on meil muideks oma, auto ka (tegelikult lausa kaks Eesti keskmist, üks võtab lihtsalt liialt kütet ja seisab ning läheb müüki peagi), aga seal juures ei saa pahaks panna inimestele seda, et nad ostavad pangalaenuga maja ja liisivad uut autot (enamasti võtavad uued autot vähem kütet), muidu elaksime nagu Itaalias.. ise 30, aga kogume raha, et jumala eest oma raha eest korter/maja osta.

    Ma leian, et see uhkustamise asi teiste laste ees saab alguse kodust. Kui meil oli perega kuhugi minek, siis ma ei tassinud kaasa asju, mille pärast võiks tekkida diskussioon vms, et liiga kallis. Oma lastele kavatsen ka selle selgeks teha, et kõigil pole võimalik oma tahte järgi asju soetada.

    *Kalliste asjade puhul on tihti kvaliteet ka parem ja siinkohal lähtun ma oma sõbranna öeldud lausest “ma ei ole nii rikas, et pidavalt uusi ja odavaid asju osta” ehk siis et ma parem ostan ühe korra selle kalli ja kvaliteetse eseme.

    Vasta
    1. gelluke Postituse autor

      See on õige, et teatud asjade puhul peab vaeva nägema kuid samas mitte rabama ennast lolliks onju? Need on nagu kaks erinevat asja, mina just seda liigset rabamist mõtlesingi. Ka mina olen elus palju vaeva näinud aga üle oma võimete ma elama ei hakka. Lastele tuleb ikka asju võimaldada see on õige, kuid mitte üle kuhjata, see rikub nad hoopis ära.

      Vasta

Siia saad jätta oma kommentaari ?