Rahul ja samas ei ole ka

Pole juba ammu ka kaaluteemal midagi kirjutanud..noh ega mul jäi siin üldse väääga pikk paus kirjutamises ja ma seletasin ka miks..igatahes jah see kaal ja toitumine..kuidas siis öeldagi..kõik on pees..noh mitte sõna otseses mõtes nüüd muidugi aga mis puudutab just toitumist ja trenni siis seda ei ole ma kuu aega peaaegu kohe üldse mitte jälginud..muidugi kodus süüa tehes ikka teen tervislikku aga lihtsalt seda näksimist on ette juhtunud rohkem kui võiks ja no töö juures kohe üldse ilma magusata pole see kuu saanud..ma ei tea miks..aga selline ilge magusaisu on kogu aeg..kuskilt lugesin et kui on magusaisu siis pidavat mingi aine puudus olema..ma muidugi ei mäleta enam mis see oli..ühesõnaga ega kaalule see nüüd hullusti mõjunud ei ole, et juurde pole midagi olnud, pigem seisab ja mis puudutab ümbermõõtusid, siis need kah seisavad. Ma ei tea kuidas saada sellest august välja et hakata ennast liigutama, et tuleks tahtmine häid tervislikke toite kokata, et lõpuks saavutada oma ideaal..mainin et raseduseelne kaal on juba saavutatud aga tahan ju saada seda ideaalset..tuleb tõdeda et esimesed 25 kg läksid küll nagu lepase reega aga need viimased hädised lähevad küll nagu aegluubis ja vaevaliselt..noh ega ma nüüd ise pole muidugi kuu aega selleks ka vaeva näinud, nii et süüdistada võin siin ainult iseennast..nagu öeldakse kättevõtmise asi..motivatsiooni ju ometigi jagub..kõik raseduseelsed riided lähevad selga välja arvatud ühed püksid või siis tänu sellele arvab minu alateadvus kuskil sopis, et vot stop kõik toimib milleks edasi vaeva näha las minna…mh on ikka jamade jama…ok mul on hetkel ka veidi pingeline olukord seotud tööga ehk on ka sellest mingi tõrge või sellest et kodus kasvab kõik üle pea..tegelikult on mul tunne et apsoluutselt kõik kasvab mul juba üle pea…vahest tahaks kõigele käega lüüa ja lihtsalt minna kaugele kaugele…siis aga võtad ennast jälle kokku..näiteks kui ma töölegi lähen…kõik näevad mind kui rõõmsat särasilmset neiut või naist aga sisimas võin ma katki olla…vahest kohe väga katki aga ma ei näita seda lihtsalt välja..kuigi vahest ju võiks..tahaks midagi uut oma elus kogeda…tahaks midagi rohkemat saavutada..ma ei taha olla enam tühipaljas mutter suures massis..tahan kuhugile jõuda..elu on selleks liiga lühike..

Nii et ega mul muud üle ei jäägi kui saada sellest lihtsalt üle..võtta ennast kokku ja määrata iseendale uus eesmärk ning ma ei tea kuidas kuid kui ma ei viitsi ennast liigutada siis lihtsalt endale jalaga peesse anda…see võib küll raskeks osutada, see jalaga värk aga mida muud ikka teha..Alustan tasa ja targu..kõigepealt pean loobuma magusast tööl..aitab..enam ei või..jah ma san aru et mul on pikad tööpäevad..12 h..aga tuleb kuskilt mujalt see lisaenergia ammutada..teiseks pean joonele saama laiskusega..vaja lahti saada sõnadest EI VIITSI..ning pean asendama selle sõnadega ON VAJA..jah lihtsalt on vaja liigutada, teha trenni..sõita rattaga..sealjuures mitte ära unustama oma pudinaid ning neidki sellesse kaasa haarama..mul on selleks ju kõik olemas, vaja ainult kätte võtta..kolmandaks toit..jah ma teen tervislikku aga AGA ma ei söö iga kolme nelja tunni tagant nagu peaks..tihtipeale ununeb hommikusöök üldse ära kuigi see on kõige tähtsam eine üldse..jah see kindlatel aegadel söömine on vaja korda saada siis tuleb ka kõik muu..ning kindlasti on vaja lisamotivatsiooni..

Sedasi on siis lood siinpool sood! Kuidas teil ka kogu selle tervislikkusega edeneb? On veel kellegil mingi kriis? Või on superhästi? Mida tegite teie selleks et kriisist üle saada?

Facebook Comments

Siia saad jätta oma kommentaari ?