Nii seda kui teist

Üleeile siis tegi mammu meil esimesed iseseisvad sammud ja viimased kaks päeva ta muud ei teegi kui harjutab kõndimist..ma arvan et iga ema on uhke oma lapse üle sellisel momendil..nii ka mina..mida rohkem ta kõndimise selgeks saab seda jonnakamaks muutub..ma ei saa aru miks ja mis tal viga on?? Vahepeal hakkas juba tunduma et jonniperiood on üle aga võta näpust aina hullemaks läheb..nii kui miskit ei saa või ei saa millegagi hakkama hakkab selline protest peale et ma ei tea kaua mu närvid veel vastu peavad..sest üldjuhul ma sellist jonnakyst ei salli..no mida ta siis teeb..ta võib visata põrandale või diivanile pikali ja peksta kätega ja vehkida või trampida jalgadega ise samal ajal röögib täiest kõrist vahest veel pigistab sõrmed rysikasse ja pigistab nii et läheb näost punaseks ja kui ma kõvema häälega riidlen et lõpeta või aitab siis on tal nägu nalja täis ja vaatab sind selluse ilmega et jesss saingi hakkama..ajasin emme närvi..Viimased kaks nädalat pole möödunud ühte päeva ka mitte ilma et ta ei tigetseks..üldjuhul ei tee ma sest välja või siis võtan sülle ja üritan teda maha rahustada või muul viisil ta tähelepanu millegile muule juhtida..oh emaks olemine on ikka jube raske töö ja seda eriti kui laps on jube kange iseloomuga..no jh plika on ikka täitsa minusse..kange ja jonnakas nagu eesel ? Mis puudutab söömist siis ennem oli tal selline isu et suu kogu aeg matsus..nii kui keegi sõi siis tema ka aga nüüd paar päeva oleks nagu dieedil..ei kõlba tavaline toit ega piimasegu..täitsa nõutu kohe aga loodan ja lohutan ennast sellega et ex see jälle mingi mööduv periood ole ? Aga kuidas teie lapsed käituvad kui näiteks vanem vend või õde või isa või ema koju tuleb peale töö-või koolipäeva? No meil on nii et kui venna koju jõuab siis tahakski ainult temaga mängida ja kui ta hoopis teisele korrusele õppima läheb siis kisa lahti aga no kui issi õhtu tuleb siis on täitsa lõpp ikka..ütleme nii et parem on kui isa ennast ei näita enne kui on tööriided seljast visanyd..pesus käinud ja alles siis, sest muidu on nii et kui korra juba nähtud siis ollakse nagu takjas issi küljes kinni nii et ei saa istuda ega astuda muust rääkimata ja no emmest pole üleüldse enam asja nagu polekski teda üldse olemaski..emme tuleb meelde sel juhul kui millegipärast kisa lahti, siis karjutakse eeemmmmmeee. Kui nüüd jälle meeldivamast poolest rääkida siis Mai-Lii’le on välja kujunenud lemmikmänguasjad..need on tema kaltsunukyd mida ta kutsub katadeks ehk kata-kata. Kui me aastaseks sünnipäevaks esimese nuku kinkisime siis küsisime mis ta nimeks paneb ja plikal oli vastus hetkega olemas Kata-Kata..no kui nii siis nii ? neid on juba päris mitu tükki kogunenud ja ex tuleb veel juurdegi ?

20151002_211254

Sain veel ka mängutelgi, milles talle meeldib väga mängida ?

20151002_211121

eriti kui suur venna ka veel telgis on ja teda lõbustab ? allkorrusel siis selline majake aga üleval on printsesstelk mis on suurem ?

 Kuidas teie lapsed ennast aasta vanuselt ülal pidasid/peavad ja kas on ka lemmiktegevusi/asju välja kujunenud??

Facebook Comments

Siia saad jätta oma kommentaari ?