Mineviku varjud

Tahan teiega jagada ühte lugu, mille peategelaseks on minu täditütar ning tema oligi see kes soovis oma lugu avaldada, et ehk on sellest abi tema õdede otsinguil. Lugu ise on pikem ja sellest kõigest ma nüüd üritangi kokkuvõtlikumalt rääkida ja siinkohal palun ma kõigi lugejate abi et te seda postitust jagaksite selleks et hakkaks paistma mingigi valguskiir.
Tegelikult alustas Krista oma õdede otsingut juba mitu aastat tagasi, siis tänu sellele leidsime ülesse ühe õe. Kuid teistest kahest pole siiani mingit täpsemat jälge kust edasi minna. Nüüd on muidugi asi soiku ka jäänud, sest Krista on vahepeal neljandat korda emaks saanud ning kasvatab nüüd nelja imetoredat last ? ja nagu me kõik,  kellel lapsed on,  teavad et nii suure koormuse kõrvalt eriti kui üks lastest vajab pidevalt hoolt( kerge puudega) on seda raskevõitu, kuid soov leida pole kadunud, pigem vastupidi.

Kunagi umbes kolm aastat tagasi võttis Kristaga ühendust ajakirja TIIU toimetaja ja soovis temaga intervjuud teha, mida ka tehti,  kuid kahjuks pole arenenud sellest midagi.
Aga räägin nüüd täpsemalt:

“Krista neiupõlvenimi on Pärtman ning sündis 1976 aastal. Tema vanemate asotsiaalsed kombed olid juba nii hästi teada, et teda taheti sünnitusmajast otse lastekodusse viia, kuid õnneks astus isaema Laine vahele ja võttis Krista endaga kaasa. 

Tillukesena elas Krista vaheldumisi vanemate juures Kohtla-Järvel Kävas ja vanaema Laine juures Toilas. Ema nimi on Eha-Veroonika Tori ja isa Ilmar Pärtman. Vanemate juures ei olnud see lapsepõlv just roosamanna, pigem oli see kõike muud. Nad elasid vaesuses, raha joodi maha ja Krista võis ainuüksi selle eest peksa saada, et ta polnud oma väikese õe riideid ära pesnud. Nelja aastaseks saades võttis vanaema Laine ta päriseks enda juurde elama. Kahjuks tema õed Lilian’i ja Kersti’t Laine kaasa võtta ei saanud kuna tema tervis polnud nii hea et kasvatada kõik kolm ülesse. Kuid nad käisid neid Kristaga vaatamas nii tihti kui said niikaua kuni Ehal viskas Laine kurjustamine siibrisse ja viskas nad sealt lõplikult välja.  Ka miilits on tema vanemaid korral kutsumas käinud naabrite kaebamise peale, kuna lapsed otsisid prügikastidest süüa. Kohtupaberiteski seisab et korter oli must, lapsed pesemata ja täisid täis, samuti on kohtuotsuses tunnistajad kes on tõendanud, et Eha-Veroonika Tori on amoraalsete elukommetega ja korteris viibivad ja käivad võõrad meesisikud, kes korraldavad joominguid. 1984 aastal võeti kohtuotsusega Ehalt ja Ilmarilt vanemlikud õigused ära. Krista jäi otsusega vanaema Laine juurde aga Lilian ja Kersti sattusid lastekodusse ning erinevatesse mitte samasse. 

Just neid kahte õde tahabki Krista üles leida. Lilian Tori sündis 9 detsember 1981 ja Kersti Tori 31 aprill 1983. Kasuperre lapsendamise korral võivad nende nimed olla muudetud samuti võivad olla muudetud sünnikuupäevad nagu tol ajal kombeks oli. 

Liliani kohta on kuulda olnud, et keegi arst Kohtla-Järvelt olevat ta lapsendanud ja sõitnud Venemaale. Kersti kohta on aga kuulda olnud et tema on surnud, mida aga Krista siiamaani ei usu, mitte ennem kui see fakt on tõestatud. 

Kogu selle loo teeb imelikuks aga fakt et meie suguvõsast ehk konkreetselt siis minu ema on kategooriliselt selle vastu olnud et Krista ei otsiks oma õdesid. Ta on öelnud talle nii: ” Ära topi oma nina vanadesse asjadesse”!! Me mõlemad Kristaga ei suuda aru saada mida siis küll nii kiivalt varjatakse. Mis luukered siis kelle kapis on?

Mul on ka mõned pildid mida ma siia lõppu lisan. Ehk keegi tunneb kellegi ära jne ning oskab jagada infot. Ning loomulikult palun ma kõigil seda postitust jagada, et leida tõde!!

Krista

Krista

Krista

Krista

Vanaema Laine

Laine

Vasakul Krista vanaema Laine poja Ilmariga( Krista isa) ja paremal minu vanaema Elviira Randmäe oma poja(minu isa) Arne’ga

20160320_151203

Vasakul minu vanaema Elviira ja paremal Krista vanaema Laine

20160320_151932

Mina Krista kukil ?

20160320_150918

Kahjuks ei ole Kristal endal ühtegi fotot alles. Kõik hävis tulekahjus. Pildid on pärit minu kogust. Nii et kahjuks ei ole mul näidata pilte Lilianist ega Kerstist. Mainin ära, et neil on ka vend kutsume teda siis härra K-ks, kes kasvas samuti lastekodus ning tema suhtleb Kristaga. Kuid tema ei ole apsoluutselt huvitatud oma õdede leidmisest. Ning üleüldse ei soovi ta oma suguvõsast midagi teada. 

Ps! Härra K oli suure kisa teinud et tema nime siia üldse kirjutasin. Härrake saa palun suureks! See siin ei ole lasteaed vaid tõsine teema. Ära sõima kedagi kellesse peaksid suhtuma aupaklikult. 

Siinkohal palun veelkord kõiki jagada antud postitust ning loodame et see jääb silma kellegile, kes asjast ka midagi teab ning julgeb ja tahab meid valgustada, sest Krista suurim soov on lõpuks nad ülesse leida. Elu on liiga lühike.

Ühendust saab võtta meiega kas facebooki kaudu või meilitsi. Krista oma: krissu33@gmail.com  ja minu oma: gaydyrandmae@gmail.com

Facebookis leiab meid nimepidi.

Tänud kõigile, kes leidmisel kaasa aitavad!

Facebook Comments

Siia saad jätta oma kommentaari ?