30 päeva kirjutamist vol2

30 päeva kirjutamise väljakutse teine päev ehk kirjutaksin sellest, mida keegi on minu kohta rääkinud, mida ma mitte kunagi ei unusta.
Vot kui nüüd mõtlema hakata siis ei tulegi kohe midagi sellist ette..samas minevikust koidab nii mõndagi mida elu lõpuni ei unusta ega andesta.
Kuna see on liiga pikk jutt ja ma seda eriti detailselt lahata siin ei viitsi..teen lühidalt..kui minu ema teist korda abiellus oli algus kena ja ilus aga peale pulmakelli hakkas kasuisa tõeline pale välja tulema..ta lihtsalt vihkas mind ja ega temagi mulle just mingi sümpaatne tegelane ei tundunud aga kes siis last kuulab..ühesõnaga kui perre oli sündinud teised lapsed ehk minu poolõde- ja vennad hakati mind kohtlema teistmoodi..võib öelda et mina olin see tuhkatriinu..ükskõik kui hästi sa ka ei teinud ikka polnud nii nagu nemad tahtsid..küll ma olin loll..isekas..saamatu..laisk..idioot ja mis kõike veel ning ossaa kui veel vastu julgesin hakata..see kõik jääb mulle elulõpuni meelde ja öeldakse küll et aeg parandab haavad jne jne ja et ema on ema..no sorry aga on inimesi kes ei vääri emaks olemist..ning minu puhul ei paranda ka aeg selliseid haavu..
Kõik muu mida minu kohta kunagi selja taga räägitud on köömes ning ei tule isegi midagi sellist märkimisväärset meelde..aastatega on mulle parajalt paks nahk kasvanud ja kõik halb läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja..
Järgmise postituseni ?

Facebook Comments

Siia saad jätta oma kommentaari ?